Robby Creator's Booklet (Estonian)

Saame tuttavaks Robbyga

 

Tutvustame sulle Wacky Robotsi sarja ise meisterdatavat robotit Robby, mis on sinu teejuhiks robootika ja teaduse, tehnoloogia, inseneritöö ning matemaatika maailmas.

Robby aitab sul tunda õppida erinevaid elektroonikakomponente, vibratsiooniandureid ja LED-tulesid.
Viimaks saad laheda roboti, millel süttivad tuled, kui seda raputad!

 

Kuidas see toimib?

• Pane oma Wacky Robot kokku
• Lülita Robby sisse ja mängi
• Saa tuttavaks vibratsiooniandurite ja LED-tuledega

 

CircuitMess sai alguse 2016. aastal, kui Albert (meie tegevdirektor) oli 17-aastane.

Albertile meeldis väga elektroonikaga mässata ning üks tema esimestest projektidest oli ise kokkupandav mängukonsool.

Inimestele meeldis see mõte ja nii otsustas ta käima panna Kickstarteri kampaania, millega kogus 100 745 dollarit!

Seejärel sündis CircuitMess. Oleme väike, ent kiiresti kasvav tehnoloogiasõprade meeskond, kes soovib oma uut tehnoloogia loomise kirge ka teistega jagada!

 

Kõik meie komplektid töötatakse välja, toodetakse ning pakitakse Horvaatias!

 

Missioon

Igaüks teab, kui tähtis on tehnoloogia, ent vaid 1% elanikkonnast oskab

uut tehnoloogiat ISE EHITADA. 

Meie soovime seda muuta!

Soovime oma komplektidega inspireerida inimesi saama

LOOJATEKS, mitte pelgalt tarbijad olema.

Mille on karbis?

1. Trükkplaat
2. Kruvikeeraja
3. Nööpelement
4. Akrüülkorpused
5. LED-tuled
6. Plastpoldid
7. Plastist kinnitusdetailid

Saad tuttavaks:

• Elektroonika ja erinevate elektroonikakomponentidega
• Vibratsioonianduritega;

• LED-tuledega

Robby kalde- ja vibratsiooniandurid teevad mängu põnevamaks!

Robby ei ole tavaline robot – ta on varustatud kalde- ja vibratsioonianduritega, mis reageerivad liikumisele.
Aga mis on kalde- ja vibratsiooniandurid ning kuidas need toimivad?

Kaldeandur, mida nimetatakse ka kaldelülitiks, on elektroonikakomponent, mis tuvastab muutusi eseme asendis või kaldes.

Selleks kasutatakse elektrit juhtivas vedelikus olevat väikest metallkuuli või elavhõbedast lülitit.

 

Anduri kallutamisel või liigutamisel puutub elavhõbedast lüliti kuul kokku kahe anduris oleva metallkontaktiga, luues täieliku elektriahela ning käivitades reaktsiooni.

 

Vibratsiooniandur tuvastab aga oma keskkonnas toimuva kiirenduse või vibratsiooni muutumist. See muundab mehhaanilised vibratsioonid elektrisignaalideks, mida roboti mikroprotsessor saab seejärel töödelda ja analüüsida.

Robby kalde- ja vibratsiooniandurid on programmeeritud tajuma roboti raputamist või liigutamist ning robotil süttivad liikumise tulemusena mitmed tuled. See muudab Robby ehituse lõbusaks ja interaktiivseks, võimaldades kasutajatel temaga uutel ning põnevatel viisidel suhelda.

Kalde- ja vibratsiooniandureid kasutatakse sageli mitmesugustes erinevates seadmetes mänguasjadest ning mängudest tööstuslike seadmete ja autosüsteemideni.

Need pakuvad lihtsa ning tõhusa viisi asendi muutumise ja liikumise tuvastamiseks ning neid saab kasutada koos teiste anduritega, et luua keeruka ehitusega seadmeid.




Kaldeandurite igapäevaelus kasutamine

Kaldeandureid kasutatakse hariduslike teadus-, tehnoloogia-, inseneritöö ja matemaatikakomplektide ning Robby sarnaste robotite kõrval laialdaselt ka paljudes igapäevatoodetes ja vidinates.
Toome mõned näited kaldeandurite kasutamisest meie igapäevaelu erinevates valdkondades:





MÄNGUD
Kaldeandureid kasutatakse Nintendo Switchi Joy-Coni juhtseadmetes ning need võimaldavad mängijatel kasutada liikumisandureid ning kallutada juhtseadet võidusõidumängudes sõiduki juhtimiseks või tulistamismängudes sihtimiseks.

NUTITELEFONID: Paljud kaasaegsed nutitelefonid on varustatud kaldeanduritega, mis muudavad automaatselt ekraani asetust sõltuvalt sellest, kuidas telefoni hoitakse. Kaldeandureid kasutatakse ka liikumise teel juhitavates mängudes ja rakendustes.

AKTIIVSUSMONITORID: Aktiivsusmonitorides ja nutikellades kasutatakse kaldeandureid tihti kandja liikumise või sportimise tuvastamiseks. See võimaldab mõõta sammude arvu, põletatud kaloreid ning muid aktiivsuse mõõdikuid.

DROONID: Kaldeandurid stabiliseerivad õhusõidukit ning hoiavad seda lennu ajal tasakaalus. See tagab ühtlasema ning rohkem kontrollitud lennu ja aitab avariisid vältida.

TASAKAALULIIKURID : Tasakaaluliikurid ehk hõljuklauad tuvastavad kaldeandurite abil sõitja liikumist ning sellele vastavalt reguleeritakse tasakaaluliikuri kiirust ja sõidusuunda. 

Need on vaid mõned näited kaldeandurite igapäevaelus kasutamisest. Nii rohkete erinevate kasutusvõimalustega kaldeandurid on ülimalt olulised tehnoloogiakomponendid, mis muudavad paljud igapäevaselt kasutatavad tooted ja vidinad tõhusamaks.

 

Toide: patareide ajalugu ja liigid

Paljudes toodetes kasutatakse patareisid, kaasa arvatud Robbys. Kas oled kunagi mõelnud, kes ja millal patareid leiutas ning kuidas need töötavad?


Patarei idee leiame juba iidsetest aegadest, kui inimesed avastasid, et teatud metallid, näiteks vask ja raud, võivad teatud vedelikega kokku puutudes elektrivoolu tekitada.

Esimese päris patarei leiutas aga Itaalia teadlane Alessandro Volta 19. sajandil. Volta leiutis, Volta sammas, koosnes vaheldumisi paigutatud tsink- ja vaskketastest, mille vahel olid soolavees leotatud papitükid.

Tänapäeval müüakse mitmesuguseid erinevaid patareisid, mis on kõik ainulaadsete omaduste ning rakendustega. Kõige levinumad on leelispatareid, mida kasutatakse mitmesugustes erinevates toodetes mänguasjadest kaugjuhtimispultide ja taskulampideni.



Populaarsed on ka suure energiatiheduse ning pika kasutusaja poolest tuntud liitiumioonakud. Neid akusid kasutatakse tihti nutitelefonides, sülearvutites ja elektrisõidukites.

Patareisid saab liigitada ka suuruse ja kuju alusel. Kõige enam levinud patareisuurused on AAA, AA, C, D ja 9 V. Need suurused on standardiseerinud sellised organisatsioonid nagu Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC) ja Ameerika Riiklik Standardite Instituut (ANSI), mis aitab hõlpsasti sinu seadme jaoks õige patarei leida.

Robby töötab väikese 3 V nööpelemendi toitel, mis annab energiat roboti LED-tuledele ja kaldeandurile.
Sellist patareid kasutatakse tihti väikestes elektroonikaseadmetes ning seda saab vajaduse korral ilma vaevata vahetada.

Innovatsioonisädemed:
edusammud autoakude tehnoloogia vallas

Elektriautod koguvad populaarsust, sest inimesed otsivad tavapärastele bensiini toitel töötavatele sõidukitele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Kuidas saavad need autod ilma kütuseta sõita? Vastus peitub nende akudes.

 

Elektriautodes kasutatakse erinevalt tavapärastest toiteks bensiini ja sisepõlemismootorit kasutatavatest autodest laetavaid akusid ning elektrimootorit. Need akud on suured ja võimsad, suutes anda piisavalt energiat selleks, et auto saaks mööda teed edasi liikuda.

Autoakud on juba minevikus kasutatud kontseptsioon. Esimene elektriauto ehitati 19. sajandil ning selle mootor töötas akutoitel. Briti leiutaja Thomas Parker ehitas 1884. aastal esimese praktiliselt kasutatava elektriauto. See töötas pliiaku toitel ning suutis ühe laadimiskorraga läbida kuni 29 km.

Tänapäevased autoakud on Parkeri leiutisest palju kaugemale arenenud.
Moodsate elektriautode puhul piisab ühest laadimisest sadade kilomeetrite läbimiseks, mis teeb nendest paljude juhtide jaoks praktilise ning keskkonnasõbraliku lahenduse. Lisaks on akude tehnoloogia vallas tehtud edusammud muutunud elektriautod taskukohasemaks ning kergemini kättesaadavamaks kui iial varem.

Üldiselt võib öelda, et akud on sõidukite energiaga varustamise valdkonda revolutsiooni toonud. Väikestest mänguasjadest elektriautodeni kasutatavad akud/patareid on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks ning neil on kindlasti tähtis roll ka transpordi tulevikus.

 

Kas teadsid?

Kas teadsid, et Ühendkuningriigis ehitatakse praegu maailma suurimat akut?
Projekti Minety Power Project eeldatav võimsus on 350 megavatti, mis on eelmise rekordiomaniku (Hornsdale Power Reserve Austraalias) saavutatust enam kui kaks korda rohkem. Pärast valmimist hakkab see aku energiaga varustama kuni 300 000 kodu.