Artemis Creator's Booklet (Estonian)
Saame tuttavaks Artemisega
Tutvustame sulle iseehitatavat Wacky Robotsi sarja robotit Artemis, mis on sinu teejuhiks robootika ja teaduse, tehnoloogia, inseneritöö ning matemaatika maailmas.
Artemis aitab sul tunda õppida erinevaid elektroonikakomponente, loendureid ja takistust.
Lõpuks saad laheda roboti, millel süttivad tuled.
Kuidas see toimib?
- Pane oma Wacky Robot kokku
- Lülita Artemis sisse ja mängi
- Õpi tundma takistust ning loendureid.
CircuitMess sai alguse 2016. aastal, kui Albert (meie tegevdirektor) oli 17-aastane.
Albertile meeldis väga elektroonikaga mässata ning üks tema esimestest projektidest oli ise kokkupandav mängukonsool.
Inimestele meeldis see mõte ja nii otsustas ta käima panna Kickstarteri kampaania, millega kogus 100 745 dollarit!
Seejärel sündis CircuitMess. Oleme väike, ent kiiresti kasvav tehnoloogiasõprade meeskond, kes soovib oma uut tehnoloogia loomise kirge ka teistega jagada!
Kõik meie komplektid töötatakse välja, toodetakse ning pakitakse Horvaatias!
Missioon
Igaüks teab, kui tähtis on tehnoloogia, ent vaid 1% elanikkonnast oskab
uut tehnoloogiat ISE EHITADA.
Meie soovime seda muuta!
Soovime oma komplektidega inspireerida inimesi saama
LOOJATEKS, mitte pelgalt tarbijad olema.
Mis on karbis?
- Trükkplaat
-
Kruvikeeraja
-
Nööpelement
-
Akrüülkorpused
- LED-tuled
-
Plastpoldid
-
Plastist kinnitusdetailid
Saad tuttavaks
-
Elektroonika ja erinevate elektroonikakomponentidega;
-
Takistusjõud;
-
Kuidas loendurid töötavad.
Mis on dekaadloendur?
Dekaadloenduri peamine ülesanne on kümnendsüsteemis impulsside loendamine.
Loenduri tööpinge on 3-15 V. Kiibi nimi on CD4017 ning seda kasutatakse elektroonika- ja autotööstuses, meditsiiniseadmetes ning häiresüsteemides.
Kiip koosneb mitmest sisend- ja väljundvardast, mis on kõik oma funktsioonidega (väljundi olekute muutumise juhtimine, loenduri algväärtuse lähtestamine, järjestikuste väljundsignaalide loomine jms).
LED-lampide eelised
LED-lambid on energiatõhusad, kauakestvad ning neist eraldub vähem kuumust. Need on tavalistest pirnidest kuni 90% väiksema energiakuluga, kestavad kuni 40 korda kauem ning valgustavad tõhusamalt.
Mõned LED-lampide eelised:
Pikem kasutusaeg
Keskmine hõõgniidiga elektripirn annab valgust umbes 1000 tundi, keskmist LED-lampi saab aga kasutada 50 000 tundi.
Energiatõhusus
Kui asendaksid kõik elektripirnid oma koolis või kontoris LED-lampidega, hoiaksid energiat kokku koguni 60% kuni 70%.
Keskkonnasäästlikum
Paljudes tavapärastes valgusallikates kasutatakse elavhõbedat. Seetõttu tuleb need kasutusaja lõpus spetsiaalsel moel ringlusest eemaldada, LED-tuledele see nõue aga ei kehti.
Külmas keskkonnas kasutamise võimalus
LED-lambid on külma temperatuuri korral umbes 5% töökindlamad. Seetõttu sobivad LED-lambid paremini sügavkülmade, külmlettide, parklate ning õue paigaldatavate siltide valgustamiseks.
Ei eralda soojust ega UV-kiirgust
Paljud tavapärased valgustussüsteemid muundavad enam kui 90% kasutatavast energiast soojuseks, mis tähendab, et vaid 10% energiast kasutatakse valguse genereerimiseks. LED-lambid ei eralda peaaegu üldse soojust ning enamik kiiratavast valgusest jääb nähtavasse spektrisse.
Madal tööpinge
LED-lampide tööpinge on väga madal, seega sobivad need hästi kohtadesse, kus võib esineda üleujutusi.
LED-tulede ajaloo lühikokkuvõte
1962: Nick Holonyak noorem
(„LED-tulede isa“) leiutas esimese LED-tule, mis andis nähtavat punast valgust.
1963–1970: Teadlased ja insenerid jätkasid pooljuhtidega eksperimenteerimist, et töötada välja tõhusamaid LED-tulesid..
1972: George Craford kasutas ühte punast ja ühte rohelist dioodi ning sai helekollase valguse.
1994: Shuji Nakamura leiutas ülieredad LED-lambid, millel põhinevad tänapäevased kaubandusvõrgus müüdavad LED-lambid.
Sinine LED – Nobeli preemia
Hiroshi Amano, Shuji Nakamura ja Isamu Akasaki võitsid 2014. aastal sinise LED-tule leiutamise eest Nobeli füüsikapreemia.
Mis teeb sinise LED-tule nii eriliseks?
Tänu siniste LED-tulede leiutamisele said teadlased viimaks tekitada valget LED-valgust. Valget LED-valgust kasutatakse kvaliteetsetes energiasäästlikes ekraanides, näiteks nutitelefoni, sülearvuti või televiisori ekraanis. Selliseid ekraane nimetatakse OLED-ekraanideks (orgaanilised valgusdioodid).
Need on olemas tänu sinisele LEDile.